11/05/2026
Liidu juhatuse liige Jaak Nigul kirjutab Delfi arvamusloos, et metsanduses toimuv vastandumine ja hiljutised aktsioonid peegeldavad Eesti hariduses olevaid puudujääke.
Tekstis vastab Jaak mitmele küsimusele:
𝐌𝐢𝐤𝐬 𝐦𝐞 𝐬𝐢𝐢𝐬 𝐢𝐤𝐤𝐚𝐠𝐢 𝐦𝐞𝐭𝐬𝐢 𝐦𝐚𝐣𝐚𝐧𝐝𝐚𝐦𝐞?
Paraku inimene vajab oma eluks hädasti metsast saadavat puitu kui materjali ja kui energiaallikat. Enamik puidust leiab kasutamist ehituses ja neid ehitusi me vajame nii kodudena kui ka ühiskondlike hoonetena. Ilma puiduta ei saa ehitada ühtki hoonet, ka betoonhoonet mitte.
Ka palju asju, mida me vajame vaid emotsionaalselt, näiteks pildiraamid või laudteed ja vaatetornid looduskaitsealadel, on tehtud puidust.
Majandatud metsades on tööstuslikuks kasutamiseks sobiva kvaliteediga puidu osakaal oluliselt kõrgem kui majandamata metsades. Sellega võimaldab metsamajandus jätta osa metsi kasutusest välja, nö looduslikuks, sest ega inimkonna puiduvajadus ei lange.
𝐌𝐢𝐬 𝐨𝐧 𝐦𝐞𝐭𝐬𝐚𝐦𝐚𝐣𝐚𝐧𝐝𝐮𝐬𝐞 𝐬𝐢𝐬𝐮?
Metsamajanduse sisu on metsapõlvkondade vaheldumise protsessi kiirendamine, erinevate hooldusraieliikide abil looduslikele protsessidele kaasaaitamine ja nende kiirendamine eesmärgiga kasvatada antud kasvukoha mullastikule sobiva liigilise koosseisuga terveid, kvaliteetse puiduga metsi. Mets külvab end ka ise, kuid istutamisega ja hooldusraietega saame kiiremini ja kindlamalt soovitud liigilise koosseisuga metsa.
𝐊𝐚𝐬 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢 ü𝐡𝐢𝐬𝐤𝐨𝐧𝐝 𝐬𝐚𝐚𝐛 𝐡𝐚𝐤𝐤𝐚𝐦𝐚 𝐢𝐥𝐦𝐚 𝐩𝐮𝐢𝐭𝐮 𝐤𝐚𝐬𝐮𝐭𝐚𝐦𝐚𝐭𝐚 𝐯õ𝐢 𝐤𝐚𝐬𝐮𝐭𝐚𝐝𝐞𝐬 𝐩𝐮𝐢𝐭𝐮 𝐨𝐥𝐮𝐥𝐢𝐬𝐞𝐥𝐭 𝐯ä𝐡𝐞𝐦?
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu andmetel moodustab Eesti küttebilansist 44% halupuu ja pellet ning 42% kaugküte, mille energiaallikaks on 60% ulatuses hakkepuit. Ehk ca 70% Eesti küttevajadusest kaetakse puiduga.
Lisaks annavad elektri- ja soojuse koostootmisjaamad kaugkütte kõrval ka veerandi Eestis toodetavast elektrienergiast.
Tulevikus, uutel tehnoloogiatel põhinevate energiasalvestusvõimsuste leiutamise ja kasutuselevõtu järel, võib energiapuit kaotada oma rolli soojuse ja elektri tootmise toormena. Kuid vajadus puidu kui tehnilise materjali või keemiatööstuse tooraine järele ei kao ilmselt kunagi. Pigem see vajadus kasvab.
Ehk enne, kui hakkame riiklikult puidu kasutamist piirama läbi raiemahtude regulatiivse vähendamise, peaks meil olema selge, millega puit materjalina või energiaallikana asendada ja kas asendused - metallid, plastid, klaas, maagaas, nafta, kivisüsi, põlevkivi - on ikka keskkonnasõbralikumad kui puit? Kõik need alternatiivid põhinevad fossiilsetel toormetel, mida tuleb kaevandada ja kaevandamine mõjutab paratamatult maapinna looduslikku reljeefi ja põhjavett.
Loe täispikka artiklit 👇
Ene-Liis Semperi aktsioon „Kus oled sina?“ ja metsanduse vastased meeleolud peegeldavad Eesti hariduse puudulikkust. Mõne rumalusi õpetava haridusasutuse asemele võiks metsa istutada – tuleks kasuks nii loodusele kui ka ühiskonnale.
