26/03/2024
▪️ Endise viinapoe uued aknad
▪️ Uued avatäited valmistas ja paigaldas Kuukaar OÜ meeskond,
▪️ Tegevuskava ja tööjoonised koostas Kenneth Herm (JÄLG)
Kui 20. sajandi esimestel kümnenditel läksid moodi suured vitriinaknad, projekteeriti neid uute hoonete kõrval agaralt ka olemasolevatele hoonetele. Erandiks polnud ka Tallinna vanalinn, mille tihedama liiklusega tänavad said vaateakendega tihedalt ääristatud. Tänaseks on kunagistest detailirohketest vaateakendest algsel kujul säilinud kahjuks vaid üksikud, kaasaegsed asendused kannatavad aga harva välja võrdlust üldilme, veel harvem detailikäsitluse osas.
1922. aastal andis Eesti Sõjaministeerium rendile äriruumid Vene tänava ääres. Ümberehituste käigus rajati klassitsistlikku fassaadi suur ja esinduslik vitriinaken koos keskse sissepääsuga, mille taga avati Sõjaväe Majandusühisuse viinakauplus.
Ajad läksid, viinakauplus kadus ning asutused Vene tn 5 äriruumides vahetusid. 1970. aastatel plaaniti aken likvideerida ning taastada fassaadi varasem välimus - tolleaegne muinsuskaitse väärtustas ennekõike varasemat klassitsistlikku fassaadi ega näinud 20. sajandi kihistustes suuremat väärtust. Peale tööjooniste valmimist jäi protsess siiski teadmata põhjusel seisma. Sellest hoolimata aknad enam pikalt vastu ei pidanud. Nende täpset välja vahetamise aega teada saada ei õnnestunudki, võib-olla nägid need ära isegi Eesti Vabariigi taasiseseisvumise (kes teab, on oodatud täiendama). Kuni viimase ajani vaatas Vene tänaval jalutajale vastu näotu plastikraamides aken, millel algse kujundusega erilist seost polnud.
Ilmetute ning muinsuskaitsealale sobimatute avatäidete asendamiseks sai koostatud tegevuskava ja tööjoonised, viimaste eeskujuks võeti vanad fotod. Võimalikut palju sai lähtutud algsest kujundusest, pidades samal ajal silmas energiatõhusust ja kasutusmugavust. Uued aknad on varustatud kaasaegsete klaaspakettide ning tihenditega, muus osas järgiti originaallahendust nii palju, kui see fotodelt tuvastatav oli. Keldriaknad olid vahepeal kinni müüritud ning nende avamiseks vajadust polnud. Kuna sokliosa algne lahendus tundus aga piisavalt oluline osa algsest tervikust, sündis restauraatorite ning muinsuskaitse arutelude tulemusena otsus markeerida see eemaldatava metallraamiga, mis tähistaks ühtlasi kunagiste akende ruudujaotuse. Juhuslik ei ole ka klassitsistlikust fassaadist selgelt eristuv värvitoon, mida võib pidada eelmise sajandi algusest pärinevate vaateakende üheks iseloomulikuks jooneks.
