Metsaomaniku Abiks MTÜ

Metsaomaniku Abiks MTÜ Nimi: Metsaomaniku Abiks MTÜ
Registrikood: 80610994

Nõustame ja abistame metsa- ja maaomanikke metsamaa majandamise ning valdamisega seotud keskkonna- ja õigusvaldkonna küsimustes. ⚖️🌳🌲 Võtke julgelt ühendust, me aitame teid! 🌳🌲

Pildil olevat kevadist, müstilist tünnikest – limatünnikut – võib leida kuusikutes ja kuuse-segametsades märtsist maini....
12/04/2025

Pildil olevat kevadist, müstilist tünnikest – limatünnikut – võib leida kuusikutes ja kuuse-segametsades märtsist maini. Limatünnik eelistab samblarikkaid vanu metsi, kus soodsal kevadel võib neid ühest kohast rohkesti leida. Limatünnik kuulub kaitsealuste liikide I kaitsekategooriasse ning punase nimestiku ohustatud liikide hulka. Sellise kaitsealuse seeneliigi leidmise korral erametsast tuleb ametnikul leiukoht dokumenteerida. Metsaomanikul on õigus teada limatünniku asukohta, tutvuda koostatud dokumentidega ning viibida koos ametnikuga leiukohal. See põhimõte ei kehti üksnes limatünniku puhul, vaid kõigi I, II ja III kaitsekategooria kaitsealuste liikide kohta.
Omanikud, tundke huvi ja teadke, mida Teie mets endas peidab ning mida ametnikud Teie metsast on leidnud.

02/04/2025

Ainuüksi kaitsealuse linnulaulu kuulmine ja linnu nägemine ametniku poolt ei ole piisav alus ala range kaitse alla võtmiseks. Maaomanik peab saama kontrollida ja veenduda, et piirang ei oleks kehtestatud meelevaldselt.
Ei ole õigustatud moodustada püsielupaika, kui ametnikud on vaid paaril korral kuulnud kaitsealuse linnu häält, kuid linnu pesa ei ole leitud. Samuti puuduvad tõendid (nt salvestused), mis võimaldaks tagantjärele kontrollida linnulaulu (häälitsuste) esinemist ning kindlaks teha laulu (häälitsuste) koha ja aja.
Õiguskantsler on leidnud, et riik peab arvestama, et kui ta soovib püsielupaika või muud looduskaitselist piirangut kehtestada eraisikule kuuluvale maale, vajab ta piirangu põhjendamiseks oluliselt rohkem ja taaskontrollitavat tõendusmaterjali. Kui riik loob püsielupaiga teisele isikule kuuluvale maale, peab vastav teave olema usaldusväärne (piisava tõendusjõuga) ja kontrollitav nii maaomaniku kui vajadusel ka haldusorgani ning kohtu poolt. Oluline on, et püsielupaiga moodustamisel oleks kogutud usaldusväärne, kontrollitav ja taasesitatavas vormis teave kaitsealuse liigi esinemise kohta.
Ametkonnad peavad tegutsema õiglaselt ja läbipaistvalt. Kui tunned, et sinu õigusi ei arvestata, siis ära karda nõuda selgitusi, dokumentide esitamist ja vastuseid. Sinul on õigus nõuda õiglast kohtlemist ja põhjalikke tõendeid.
Õiguskantsleri seisukoht on lingil:

21/03/2025

Õiguskantsler on andnud 07.11.2024 seisukoha nr 7-4/240614/2406543, kus toonitab, et metsaelupaikade moodustamine ei ole kooskõlas kehtiva looduskaitseseadusega.

Keskkonnaametis on käimas menetlus metsaelupaigatüüpide range kaitse alla võtmiseks, mille omanikud avastasid alles natura toetust taotledes. Selgus, et nende kinnisasjale kohaldatav kaitsekord on muudetud senisest rangemaks (piiranguvöönd on määratud sihtkaitsevööndiks). Kaitsekorra muutus kaardil on tehtud ilma kaitse eeskirja muutmiseta.
Õiguskantsleri seisukohast nähtub, et teadmata põhjusel ei ole Kliimaministeerium pidanud vajalikuks algatada metsaelupaikade kaitse alla võtmise või kaitsekorra muutmise menetlust, nagu näeb ette looduskaitseseadus (LKS) § 9.
Kehtivale LKS-le tuginedes peab otsuse, kas ja millises ulatuses loodusobjekti kaitse alla võtmiseks või kaitsekorra muutmiseks algatama, langetama Kliimaministeerium (LKS § 9 lg 1). Seaduse normi ega ka selle eesmärgiga ei ole kooskõlas olukord, kus väga pikka aega valmistatakse ette loodusobjekti kaitse alla võtmist või kaitsekorra muutmist Kliimaministeeriumi otsuseta.
Õiguskantsler leiab, et riigi selline tegevus ei ole kooskõlas õigusega õigusriiklikule menetlusele ja korraldusele (PS § 14). Omandile seatakse piirangud, järgides seadusega sätestatud reegleid vaid valikuliselt. See ilmneb üheselt riigiasutuse selgitustest, et kaitse alla võtmise menetlust ei ole vaja järgida, kuna LKS § 9 alusel pole menetlust algatatud, samas saab ametnike arvates vajaduse korral isikute tegevuse peatada LKS § 8 lõike 6 alusel.
Õiguskantsler on öelnud, et õigusriigis ei ole lubatav mõtteviis, et riigiamet teeb omatahtsi seda, mida vajalikuks peab. Õigusriigis tuleb haldustegevuses lähtuda seadusest. Kui on vaja ning Riigikogus enamus nii otsustab, siis muudetakse seadust. Senikaua, kuni seadus kehtib, tuleb ametnikel seda järgida. Õiguslike kõrveteede otsimine ei ole õigusriigile omane.
Kuivõrd seadust ei ole järgitud, ei ole tagatud ka avalikkuse, maaomanike ja teiste menetlusosaliste teavitamine ja kaasamine. Seetõttu on kavandatavad muudatused tulnud inimestele ootamatult ning tekitanud tunde, et riigiasutused näevad neid üksnes objektidena. Pole ka selge, kuidas ja kui kiiresti kulgeb edasine menetlus.
Täies mahus õiguskantsleri seisukohaga on võimalik tutvuda lingil:

Kui Sinul on vaja õigusabi võta minuga ühendust! Minu nimi on Aleksander Sven Esse ja olen lõpetanud Tartu Ülikooli õig...
19/03/2025

Kui Sinul on vaja õigusabi võta minuga ühendust!
Minu nimi on Aleksander Sven Esse ja olen lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õigusteaduse. Seisan alati Sinu huvide eest ja olen pühendunud oma tööle.

19/03/2025

Maaomanikku tuleb teavitada tema maal tehtavast looduse inventuurist

Omaniku teavitamine inventeerija tegevusest kinnistul vastaks hea halduse tavale ning on ka elementaarse viisakuse ja lugupidamise märk. Ühtlasi on omaniku väärikas kohtlemine esmane eeldus,
et omanik mõistab riigi tegevust. Ka kohus on pidanud oluliseks, et kinnistuomanikke teavitataks, kui kinnistul leitakse ja kantakse registrisse kaitsealuse liigi elupaik (RKHKo 04.12.2023, nr 3-21-552, p 22.2). Nii on leidnud Õiguskantsler 27.03.2024 seisukohas nr 7-4/240113/2401826.

Samuti märgib Õiguskantsler, et üldreegel on, et teise isiku omandis oleval maatükil võib viibida üksnes omaniku loal (KeÜS § 32 lg 1). See kehtib ka riigi suhtes. Seadus näeb ette teatud erandid kaitstava loodusobjekti osas (vt LKS § 15), kuid seaduses antud luba riigi esindajale või inventuuri tegijale kaitsealal eramaal viibimiseks ei tähenda, et omaniku teavitamine sellest on tarbetu tegevus. Kui omanik on oma maa tähistanud või piiranud, siis väljaspool kaitseala on inventuuri tegemiseks maaomaniku nõusolekut niikuinii vaja (KeÜS § 32 lõiked 1 ja 2).

Õiguskantsleri seisukohaga saab tutvuda lingil

21/10/2024

Kohtuotsuse nr 3-22-2726 alusel pidi politsei teisaldatud sõiduki, mis oli paigaldatud teetõkkena erateele, tagasi tooma selle algsesse kohta.

Kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tema selge tahe keelata või piirata võõraste viibimist maatükil, võib igaüks eeldada, et omanik lubab maatükil
viibimist. Erateele võõraste tee kasutamise tõkkena paigaldatud sõidukit ei või politsei teisaldada KorS § 52 lg 1 p 1 alusel vahetu ohu tõrjumiseks ja korrarikkumise lõpetamiseks, põhjusel, et „sõiduk takistab operatiivsõidukitel, kui ka Q pererahval arsti juurde
pääsemist. Kohus leidis, et politsei ei või riikliku järelevalve meetmeid kohaldada abstraktses ohuolukorras. Erateed võivad
kinnisasja omaniku loata kasutada alarmsõidukid (sõiduk ja maastikusõiduk, millega täidetakse kiireloomulisi ameti- või tööülesandeid või ülesannet, mille kestel on vaja hoiatada teisi
liiklejaid sellise sõiduki kohalolust (liiklusseaduse § 84 lg 1 p 1) ja erakorralise või sõjaseisukorra ajal ka Kaitseväe sõidukid. Muudel sõidukitel peab eratee omanik lubama liiklusseaduse § 72 lg 5 alusel erateed ajutiselt kasutada ainult juhul, kui samasse kohta mõistlikult juurdepääsu võimaldav avalikult kasutatav tee on avarii või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks suletud. Asjaõigusseaduse § 156 lg 1 sätestab, et omanikul kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus ( KeÜS) § 33 lg 3 annab avalikkusele õiguse tee või raja kasutamiseks vaid jalgsi,
jalgrattaga või muul sarnasel viisil ega hõlma tee kasutamist mootorsõidukitega. KeÜS § 33 lg 3 sätestab, et omanik ei või keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav. Eratee või raja kasutamise liigset koormavust eeldatakse õuemaal asuva eratee või raja korral, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et juhul kui omanik piirab raja või tee kasutamist KeÜS § 33 lg 3 vastaselt, võib isik, kelle liikumine on takistatud, pöörduda hagiga tsiviilkohtusse ja nõuda tee kasutamise lubamist.

Õigusabi, võta ühendust e-posti teel, aleksander.esse@gmail.com või telefonil 58455656.Aleksander Sven Essejurist
14/10/2024

Õigusabi, võta ühendust e-posti teel, [email protected] või telefonil 58455656.

Aleksander Sven Esse
jurist

11/12/2023

Keskkonnaamet ei või kaitsealuse liigi elupaika moodustada maaomaniku selja taga. 🦉🌲🌳⚖️

04.12.2023 otsuses nr 3-21-552 (https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-21-552/28) rõhutas Riigikohus, et maaomanikke tuleb teavitada, kui nende kinnistul leitakse ja kantakse registrisse kaitsealuse liigi elupaik.

Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht loob eeldused kaasava ja maaomaniku arvestava looduskaitsele. Enam ei tohi looduskaitses tegutseda maaomaniku seljataga.

Pretsedent loodi Võrumaa maaomaniku kohtuvaidluses, kus kanakulli elupaiga moodustamisest ei olnud maaomanik teadlik. 2020. aastal esitas maaomanik Keskkonnaametile metsateatised, millega soovis teha lageraiet. Keskkonnaamet jättis metsateatised registreerimata, kuna kinnistule oli tuvastatud kanakulli elupaik. Eestis kuulub kanakull II kaitsekategooria alla.

Keskkonnaamet on kohtumenetluses korduvalt rõhutanud, et kinnistuomanikku ei tule teavitada tema kinnistul avastatud ja keskkonnaregistrisse kantud kaitsealuse liigi elupaigast ega vaatlustest. See Keskkonnaameti seisukoht ei olnud õiguspärane. Riigikohtu kolleegiumi hinnangul oluline, et kinnistuomanikke teavitataks, kui kinnistul leitakse ja kantakse registrisse kaitsealuse liigi elupaik. Ühe lahendusena pakkus kolleegium välja automatiseeritud teavitussüsteemi, mis saadaks omanikule näiteks e-kirja, kui tema maal leitakse kaitsealuse liigi elupaik

Riigikohus on leidnud, et kuna kanakulli vaatlused ja elupaiga registreerimine on toimunud kaebaja selja taga, on tal keeruline tagantjärele esitada ka tõendeid selle kohta, mis tema kinnistul viimaste aastate jooksul on sellega seoses toimunud.

Maaomanik peab olema teadlik kõigest, mis toimub tema maal. Selleks, et maaomanik saaks tõhusalt kaitsta oma õigusi tuleb kindlasti temal osaleda keskkonnaameti poolt läbiviidavas haldusmenetluses ja nõuda, et maaomanikule saadetakse ametnike poolt teostatud vaatluste protokolle ja ekspertiise. Eramaal on tõhusalt võimalik loodus kaitsta, mitte ainult keelude ja käskudega, vaid koostöös maaomanikuga.

Aleksander Sven Esse
Kohtuvaidluses maaomanikku esindanud jurist

10/12/2023

Keskkonnaamet ei või kaitsealuse liigi elupaika moodustada maaomaniku selja taga.

04.12.2023 otsuses nr 3-21-552 (https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-21-552/28) rõhutas Riigikohus, et maaomanikke tuleb teavitada, kui nende kinnistul leitakse ja kantakse registrisse kaitsealuse liigi elupaik.

Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht loob eeldused kaasava ja maaomaniku arvestavale looduskaitsele. Enam ei tohi looduskaitses tegutseda maaomaniku seljataga.

Pretsedent loodi Võrumaa maaomaniku kohtuvaidluses, kus kanakulli elupaiga moodustamisest ei olnud maaomanik teadlik. 2020. aastal esitas maaomanik Keskkonnaametile metsateatised, millega soovis teha lageraiet. Keskkonnaamet jättis metsateatised registreerimata, kuna kinnistule oli tuvastatud kanakulli elupaik. Eestis kuulub kanakull II kaitsekategooria alla.

Keskkonnaamet on kohtumenetluses korduvalt rõhutanud, et kinnistuomanikku ei tule teavitada tema kinnistul avastatud ja keskkonnaregistrisse kantud kaitsealuse liigi elupaigast ega vaatlustest. See Keskkonnaameti seisukoht ei olnud õiguspärane. Riigikohtu kolleegiumi hinnangul oluline, et kinnistuomanikke teavitataks, kui kinnistul leitakse ja kantakse registrisse kaitsealuse liigi elupaik. Ühe lahendusena pakkus kolleegium välja automatiseeritud teavitussüsteemi, mis saadaks omanikule näiteks e-kirja, kui tema maal leitakse kaitsealuse liigi elupaik

Riigikohus on leidnud, et kuna kanakulli vaatlused ja elupaiga registreerimine on toimunud kaebaja selja taga, on tal keeruline tagantjärele esitada ka tõendeid selle kohta, mis tema kinnistul viimaste aastate jooksul on sellega seoses toimunud.

Maaomanik peab olema teadlik kõigest, mis toimub tema maal. Selleks, et maaomanik saaks tõhusalt kaitsta oma õigusi tuleb temal osaleda keskkonnaameti poolt läbiviidavas haldusmenetluses ja nõuda, et maaomanikule saadetakse ametnike poolt teostatud vaatluste protokolle ja ekspertiise. Eramaal on võimalik tõhusalt loodus kaitsta, mitte ainult keelude ja käskudega, vaid koostöös maaomanikuga.

Aleksander Sven Esse
Kohtuvaidluses maaomanikku esindanud jurist

Address

Kastre Vald
Tartu Vald
62305

Telephone

+37258455656

Website

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Metsaomaniku Abiks MTÜ posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Shortcuts

Share

Category